Vastus Nõusolekuta Otseturundusele

Published on . Takes about 3 minutes to read.

Tere,

Kirjutan Teile seoses elektronkirjaga, mille Teie ettevõtte infosüsteem minu isiklikule e-mailile täna (07. september 2014) kell 21:11:20 saatis.

Määratlen kirja kui turunduslikku individuaalset pakkumist eraisikule, kusjuures juhin Teie tähelepanu asjaolule, et ma ei ole Teie pakkumiste saamiseks soovi avaldanud (nõusolekut andnud), mida kirjeldab Võlaõigusseadus:

Pakkumise võib tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul - § 60, "Sidevahendi kasutamise piirangud"

Tooksin siinkohal veel välja punkti Teie “Kasutustingimused” lehelt:

Teenusepakkujal on õigus saata kasutajale e-maili teel infot teenuse kasutamise kohta.

Kusjuures “kasutaja” on samas dokumendis defineeritud kui “isik, kes kasutab veebilehel teenust” ning “veebileht” kui “[kustutatud].ee esimese astme domeeni (top level domain, TLD) piires asuv veebileht (infovahendaja, infokandja)”.

Minu e-mailile saabunud pakkumise jaluses on kirjas: “Leidsime teie tutvumiskuulutuse avaliku emailiga veebileheküljelt [konkurent].ee. Vabandame kui te ei soovinud seda kirja saada!”. Sellest tuvastan, et leidsite minu e-maili aadressi konkureerivalt veebilehelt ning sisestasite selle oma infosüsteemi, mis siis mulle automaatselt genereeritud kirja saatis.

Veelgi enam, Teie “Kasutustingimused” punktidest:

Teenusesse kantud infot koheldakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, mis puudutavad Andmekaitset. /--/ Käesolevate reeglitega nõustudes on Kasutaja andnud Teenusepakkujale nõusoleku töödelda Kasutaja poolt /--/ sisestatud isikuandmeid.

See nõusolek oli antud Teie konkurendile, mitte Teile. Sellest lähtuvalt jääb mulle arusaamatuks, millest järeldub Teie õigus mulle automatiseeritud pakkumisi teha.

Elektroonilise side seadus” § 103 ning “Isikuandmete kaitse seadus” (IKS) §12 alusel soovin, et esitaksite mulle koopia minu poolt antud nõusolekust, mille alusel mulle otseturundusliku kirja saatsite.

IKS § 19-st lähdudes soovin koopiat kõikidest minu kohta käivatest isikuandmetest, mis Teile teada on.  Samuti väljendan oma tahet keelduda Teie poolt saadetud turunduslike kirjade saamisest ning soovi eemaldada oma isikuandmed Teie andmebaasidest.

Leian, et Teiepoolne teguviis - hankida konkureerivalt lehelt konkurendi klientide andmeid ning siis neile nõusolekuta otseturundust teha, eesmärgiga kliente ”üle osta” ning enda teenuse tarbijateks muuta - on eetiliste ning moraalsete normide rikkumine.

Jään ootama Teie vastust (IKS § 19 järgi avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul), kus loodan näha koopiat minu nõusolekust isikuandmete töötlemiseks ning kõiki Teile teadaolevaid isikuandmeid minu kohta, samuti kinnitust, et järgnevaid turunduslikke kirju ei saabu.

Konkreetse kirja tuvastamist abistavad andmed:

X-PHP-Originating-Script: 1331:class.phpmailer.php
Date: Sun, 7 Sep 2014 21:11:20 +0300
From: "Heidy [kustutatud]"
Message-ID: <[email protected][kustutatud].ee>
X-Priority: 3
X-Mailer: PHPMailer 5.2.6 (https://github.com/PHPMailer/PHPMailer/)
MIME-Version: 1.0
Content-Type: multipart/alternative;
boundary="b1_323a3681e91c05c478465d18af13aa5a"

 

Lugupidamisega
Ando Roots


Märkused [kustutatud] ja [konkurent] esindavad kohti, kus info kõnealuse kirja kohta on saatja identiteedi kaitsmiseks eemaldatud.

Mida sellest kõigest järeldada? Spämmi jõuab postkasti tänapäeval päris suures koguses (hinnatakse, et vahemikus 70…90% kõikides Internetis saadetud kirjadest on rämpspost). Oluline erinevus on aga pimedal, “puusalt tulistatud” rämpspostil (mingil robotil õnnestus kuskilt hankida sinu e-mail) ning rohkem sihitud, individuaalsel rämpspostil (keegi kusagil on reaalselt vaeva näinud, et sinu sihtgruppi kuuluvate isikute e-maile hankida).

Selle viimase vastu aitab õnneks seadus, nii isikuandmete kaitse poolest (Eestis ja EL-is pole kellegil õigus sinu andmeid töödelda kui sa ise seda ei luba*) kui ka soovimatu posti vältimiseks. Sul on igal ajal õigus kirjutada rämpsposti saatjale teabenõude ning sooviga rämpsposti enam mitte saada. Kui saatja keeldub koostööst, on õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole (isegi Facebook pole seadusest kõrgemal).

*(välja arvatud mõned erandid)

Uudishimulikule lugejale linke andmekaitsest ja privaatsusest Eestis ja Euroopa Liidus: