Posts Tagged ‘Microsoft’

Microsoft TechDay 2011 Estonia

This post contains notes from the first half of Microsoft TechDay 2011 Estonia.

Developer’s Keynote: Next Generation Apps! Developing for Services and Devices

Cloud is the way to go. We started with the mainframes and have reached an era where the trend is the cloud and virtualization. Software- and Planform As A Service is the new vision.

We can bill you elastically. SLA-driven architecture and extreme standardization.
10-15% of failed HDD-s on a stack of server machines is an acceptable loss; we only interfere when we reach a critical level. We try to keep the human factor in a data center as low as possible with one person maybe managing 10 000 servers.
The cloud is a big oppurtunity. We need the cloud to connect different devices from watches to PC-s. We’re providing software for both the public and the private cloud. Put stuff that needs bursts of performance in the public cloud. We give you a secure and standard-compliant platform to run your application.
We don’t believe everything will be moved to the cloud, the future will be a kind of a hybrid. We’d like to open up the [Azure] platform because there are other technologies besides Microsoft’s out there who could benefit from it.

Azure security:

  • Confidential and isolated data
  • Data integrity – we duplicate and geo-replicate your data
  • SLA availability
  • Accountability: logs

When you become the next Facebook overnight…you need the cloud to scale your app on-demand.

Kinect demos

  • Hardware: RGB and Depth camera
  • Can “see” human figures and tell apart different, overlapping persons.
  • Can also do tricks with voice recognition!

Demo: moving skeleton with joints recognized. Error: SkeletonDemo has stopped working. [System malfunction for ~8 minutes]

Windows phone philosophy: People vs. Icons. We put people first.

Windows Phone 7 features demo

Porting apps to Phone 7 with .NET and Visual Studio is easy! We have a full infrastructure for PUSH notifications. We need to build social apps.

[Demo for simple PUSH system. Doesn't work, reason unknown.]

There is a lot of cool stuff you can do with HTML5. Microsoft has invested heavily in the tools to help you build HTML5 and having them will be critical to your success.

Question from the audience. Answer: Estonia support for the Phone 7 will come, but unfortunaly I can not tell you exactly when.

[Remarque from a live demo]: Whoever reads the EULA? Let’s make the lawyers happy.

FabriCamp demo – scalable Azure infrastructure deployment. [The demo doesn't succeed, several error messages].

Developer Session #1: HTML5 – Myth and Reality. How industry is changing and why?

A brief history of HTML from 1997. Static pages, Netscape browser design. Because of plugins like flash and Silverlight we, the browser vendors, decided to sit down and work on a new version of HTML. We want to use the GPU for graphics acceleration. Javascript performance has increased dramatically since the beginning [of the Internet].
The web and expectations have changed, but HTML hadn’t. That’s the reason for HTML5.

Some features:

  • new doctype
  • binary attributes
  • structured tags are not required
  • quotes on attributes are now optional
  • obsolete elements (applet, center, font, marquee). They work…but please – please don’t use them in new sites! Use the HTML5 logo if you support it, not because it’s fun!
  • New life to old elements (i, ol, em, small…)
  • New semantic elements (canvas, audio, video, footer, header…)
  • Native support for audio, video and more

Open technologies – open standards, not owned by any company

Myth #2 : HTML5 is a product by Apple/Google…. – Nop!

We all love HTML5 – Opera, Safari, IE, Mozilla, Chrome & more

Microsoft is commited to supporting HTML5 in all of their products.

Favourite browser for everyday usage in order from most to least(raise hands): Chrome (half the hall), Firefox, IE, Opera

Demo of particle rendering on canvas (paintball on ietestdrive.com): IE 9 really fast, Chrome about 10fps? Using canvas is very simple, you can draw anything!

Myth #3: ACID3/html5test/… – quality of standard measurement – Nop, they measure how a feature is implemented in a browser. MS claim: ACID3 is not a real test, we don’t like it. Two weeks ago IE9 got 100/100 after the test was changed, Chrome (version 14) got 99/100. Still we tell you it’s not a real measurement of HTML5 implementation.

Myth #4 – HTML5 is ready – Every W3C standard must complete 6 steps. We’re almost done, but it’s not yet a real standard. We are very careful about draft status specifications in Microsoft so we won’t implement them. Chrome.angrybirds.com isn’t REALLY done in HTML? Disable flash plugin and you’ll see… The whole game is much faster in IE than in Chrome, by the way…

Myth #5 – HTML5 is not ready – Well, true, but you CAN use it already! Example: doodlegod.com, all done in HTML5! Yup, even sound!

“Developers can use HTML5 now and we encourage them to do so” – Ian Jacobs, W3C

Myth #6 HTML5 = CSS3, SVG… – They are actually separate specifications

CSS 3 features:

  • custom font import
  • media queries
  • background manipulation
  • new selectors
  • HSLA colors
  • transparent elements
  • …and more!

Myth #7: HTML5 is only for desktops - Not no! Mobile devices, user interfaces etc
Myth #8: HTML5 is only for browsers - See above
Myth #9: All codecs are equally great - Legal issues? Implementation status?

Let’s kill IE6 together! Please kill it! 9% still use it. http://ie6countdown.com

http://buildmypinnedsite.com/ - give websites Windows 7 taskbar integration (pinning).

HTML is the future of the Web.

Vaata Maailma: Uus Algus

tooruumEestlaste tava – kui midagi vajab tegemist, tuleb korraldada talgud. Osalesin Vaata Maailma SA poolt korraldatud arvutite korrastamise talgupäevadel.

Heategevusliku Uue Alguse projekti käigus kogume ettevõtetelt kasutatud arvuteid, teeme need vabatahtlike abil korda, installeerime Eesti Infotehnoloogia Kolledži abil ning Microsofti toel tarkvara. Arvutid jagame erinevate organisatsioonide kaudu abivajajatele.

- vaatamaailma.ee

Päev algas tasuta hommikusöögiga, kuhu kogunes umbes 20 talgulist. Annetatud riistvara (massiivses koguses arvuteid ja lisavarustust) asus DSV laohoone teisel korrusel. Organiseeriti kolm tiimi: puhastus-, server- ja paigaldustiim. Allpool käis arvutite tolmust puhastamine, ülakorrusel seadsid IT Kolledži tudengid Margus Ernitsa juhendamisel üles vajaliku keskkonna tarkvara paigaldamiseks. Operatsioonisüsteemiks sai MS Windows XP, peale läksid ka Office ning mõned vajalikud programmid.

Seadsime üles infrastruktuuri: kaks switch’i, serverit, toide, 8x4x2 patch kaablit võrgu jagamiseks. Annetatud arvutite hulgas oli 5-6 erinevat masinaklassi, nendest said nn. emamasinad: paigaldati Windows, kõik uuendused ja vajaminev lisatarkvara; saadud tulem klooniti teistele arvutitele. Kõik masinad said korraliku puhastuse ja mälutesti.

Minu ülesandeks oligi emamasinate paigaldus. Töövoog nägi välja nõnda:

  • Ühendada arvuti vajaliku riistvaraga (kuvar, hiir…)
  • Mälutest
  • Windows XP paigaldus
  • Windows XP uuenduste paigaldus
  • Draiverite otsimine võrgu- ja graafikakaardile
  • Lisatarkvara paigaldus
  • Seadistamine

Windows XP-d paigaldades tekkis ka nostalgiahetk. Sain oma esimese arvutikogemuse Vaata Maailma avatud internetipunktis diskettide ja WIndows Me-ga jännates. Sinist progressiriba jälgides ja internetist draivereid otsides sai “vanu häid aegu” meenutatud. Minul kui vaba tarkvara pooldajal tekkis kohe küsimus: miks 256/512 MB mäluga arvutile Win XP ja paljunõudev Office (ja IE), kui Linux, Chrome ja LibreOffice oleks lõppkasutajale palju parem (kiirem) valik?

Kogemusest endast: väga mõnus oli kamba IT-inimestega nõnda arvutitega mässata. Vahva väljakutse, mida meeskonnaga rünnata. Sain teada, et on olemas selline elukas nagu CloneZilla, hindasin ümber oma administraatori oskuste taseme ning olin rahul, et ühiskonnale midagi tagasi sai anda.

Lisalugemist

Reporter: Korrastatud arvutid annetatakse abivajajatele (video)
Teemakohane uudis Vaata Maailma kodulehel
Pildid – Reede (Kristel Aija)
Nädalavahetusel toimus 200 arvuti korrastamistalgud (EIK)
Pildid – Laupäev (Kristel Aija)

Hello, .NET!

ENETA korraldab ITK-s .NET lühikursuse. Käisin ka kohal, alguses mõttega “know your enemy”, aga asi ei olnudki nii hull. Kolme tunniga sain nullist valmis töötava rakenduse (tõsi, kasuks tuli varasem kokkupuude Delphi7 ja Javaga) ning praktikaga segatud loeng oli ka täitsa OK. Keelest endast, .NET raamistikust ja Visual Studiost mingeid arvamusi veel pole.

Minu tehtud rakendus: Bernoulli valemi lahendaja.

Programm

Download source

MS Office vs OpenOffice.org – hetkeseis ja tulevik

Kunagi ammu-ammu avastas inimene, et kivile kriipse kraapides saab mõtteid salvestada. Mõnituhat aastat hiljem istusid neiud laua taga ja tagusid mehaaniliste masinate nuppe, sealt veel mõni aastakümnend edasi – kohvikus libistab snoob oma sõrmi üle läikiva ekraani ja tähed ilmuvad sinna justkui maagiliselt.

 

Niikaua kui on eksisteerinud kirjakunst, on olnud erinevaid abivahendeid selle jäädvustamiseks. Olgu nendeks vahatahvel või papüürus, trükimasin või lihtlabane terminal, notepad või uusim kontoritarkvara oma miljoni vidinaga. Sama ülessannet saab lahendada erinevate vahenditega, lõpptulemus on oskaja kätes ikka sama. Tänapäeval on elektroonilise dokumendi koostamiseks aga vaieldamatult abimees number üks versioon X Microsofti tarkvarast „(MS) Writer“.

 

Operatsioonisüsteemide turust on 9/10 pirnist ikka veel Microsofti käes (1) ning see tagab soodsa pinnase firma teiste toodete müügiks samadele klientidele ning muidugi ei tööta ükski (mõne üksiku erandiga) selline toode ametlikult ühelgi teisel platvormil. „Tavalisse“ arvutipoodi minnes on seal valdavalt vaid MS tooted – uuel arvutil on Windows, tihti ka MS Office juba hinna sees ning teisel juhul tuleb kasutaja seda ise hiljem küsima või hangib selle „tasuta“ kohalikult IT mehelt. Oma arvutiostuplaaniks uurimistööd tehes – tahtsin nimelt teada, kas oleks võimalik osta arvuti ka ilma operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvarapaketita – naerdi mind mõnes poes pea-aegu välja, sest hakkasin rääkima asjadest nagu vaba tarkvara, Linux ja OpenOffice.

 

Inimesed on laisad (2) ja pimedad. Arvuti on veel niivõrd uus nähtus, et vanem põlvkond, kelle õppimisvõime ja –tahe on juba madal, ei suuda selles valdkonnas orienteeruda. Eelistatakse asju, mis „lihtsalt töötavad“, tulevad arvutiga kaasa (ei nõua paigaldamispingutust) ja pakuvad võimalikult palju (ka autot ostes on ju oluline palju lisasid kaasa saada!). Võiks öelda, et Office suur kasutajabaas ongi suuresti tingitud kasutajate teadmatusest ja laiskusest.

 

Tänapäeva noor põlvkond on veidi erinev. Ollakse rohkem valmis mõtlema ja katsetama, tuntakse asja vastu huvi. IT sektor ei ole põhjuseta saanud (maailma) parimaks tööks 2010 (3). 2011 jaanuari esimesel poolel osalesin Vaba Tarkvara Klubi üritusel, mille teema oli „Vaba tarkvara ja Eesti poliitika“. Hiljuti on „mainstream“ meediasse jõudnud hulgaliselt uudiseid Linux-ist ja vabavarast: Venemaa valitsus hakkab seda kasutama (4), prantslased on seda juba pikemat aega teinud (5), erinevad vabavara alternatiivid (OpenOffice.org ja LibreOffice tasulise MS Office vastu!) on aina enam kasutust leidnud.

 

Ka Eesti on silma paistnud vabavara toetusega. Avalik sektor kasutab suhtluseks vabamaid dokumendiformaate, Haridusministeerium olevat teinud koolidele ettekirjutuse hoida arvutiklassides rohkem kui üht operatsioonisüsteemi (kuigi paljud koolid seda boikoteerivad). Tulevikule mõeldes tasuks harjutada noori varakult mõtlema ja töötama mitmel platvormil, st. saama hakkama nii MS Office kui teiste sarnaste toodete kasutamisega. Üks IT Kolledži õppejõude on öelnud, et tõelise professionaali jaoks ei ole vahet, millise platvormiga ta töötab, ta suudab neis kõigis minimaalse õppimisega toime tulla. Tihti on ühelt süsteemilt teisele üle minnes vastuväiteks oskamatus, kuna uus on „nii keeruline“. Tegelikuses on programmide (tekstiredaktoritest rääkides) tööpõhimõte sama, erineb vaid suhtlemisviis kasutajaga ja sedagi (OpenOffice.org puhul) väga vähe. Inimesed, kes väidavad, et OOo on ebaloogiline ja keeruline ei saanud tõenäoliselt hakkama ka MS Wordiga.

 

Milleks üldse nii suur kära ja vaidlus, miks ei võiks inimesed lihtsalt veidi maksta ja juba töötava lahendusega rahul olla? Siin on eelkõige kaks põhjust. Teema majanduslik pool on ilmselge, Microsoft on firma, st. ta peab teenima kasumit ning kaheks suurimaks kasumitoojaks ongi (MS) Office ja (MS) Windows litsentsid. Korduvalt on tehtud uuringuid kui palju maksaks üleminek Office-lt vabavaralahenduse peale, millist kokkuhoidu oleks võimalik teha ning kuigi tulemused on olnud selgelt vabavara kasuks (tegelikult pole sellise uuringu numbrid väga läbipaistvad, on palju peidetud kulusid stiilis „esimese aasta litsents tasuta, aga pärast…“) on muudatuse tegemisega viivitatud või see hoopis tegemata jäetud!

 

Teisalt on tegu põhimõttelise küsimusega. Krüptograafiast tuntud Kerckhoff’i printsiip ütleb, et krüptosüsteem peaks olema turvaline isegi siis, kui temast kõik, välja arvatud krüpteerimisvõti, on teada. Reeglina on kasumi saamiseks kirjutatud programmide lähtekood salastatud ning ainult firma ise teab, mis selle sees toimub. Seetõttu võib sinna põhimõtteliselt panna ka tarkvara, mida kasutaja endale ei soovi. Oma loengus „Privacy in the Cloud“ (6) märgib prof. Eben Moglen, et suletud süsteemidel on põhimõtteline võimalus kasutajate usaldust kuritarvitada, sest kasutajad (avalikus) ei tea, mida programm teeb.

 

Inimeste aktiivsus, vabadus ja teadlikus on mõneks demokraatia alustalaks. Kübermaailmast rääkides võiks iga arvutikasutaja – firmajuht või tädi Maaili – võtta endale veidi aega ja kaks vastastikust tarkvaramudelit minimaalselt selgeks teha. Loll pole see, kes küsida ei oska, vaid see, kes ei küsi. Rääkida ei tuleks teemal Windows vs. Linux; MS Office vs. OpenOffice.org vaid piiratud vs. vaba. Kui tegeleda ainult konkreetse probleemiga, ei jõua inimestele küsimuse tagamaad kohale ja tulevikus tuleb sama tööd uuesti teha. Eelmine aasta ostis Oracle Sun-i (7) ning 33 OpenOffice.org arendajat lahkusid ebakindla tuleviku tõttu ning hakkasid kõrvalliinil oma asja ajama – nii sai OpenOffice’st LibreOffice. Mis juhtub nüüd OpenOffice kasutajatega, kui mingil hetkel programmi arendus peatatakse?

 

Oluline pole brändide omavaheline võitlus – konkurents on hea! – vaid põhimõtted, mille eest juhtfiguurid ja inimesed seisavad. Kui midagi valida, siis teha seda teadlikult. Massiga kaasa minna, sest „kõik ju seda kasutavad“ on lihtsalt rumal.

 

Töös viidatud allikad:

  1. http://www.netmarketshare.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=8

  2. http://en.wikipedia.org/wiki/Lazy_User_Model

  3. http://money.cnn.com/magazines/moneymag/bestjobs/2010/snapshots/1.html

  4. http://www.computerworld.com/s/article/9202638/Putin_to_put_Russian_government_on_Linux_by_2015

  5. http://arstechnica.com/open-source/news/2009/03/french-police-saves-millions-of-euros-by-adopting-ubuntu.ars

  6. http://www.isoc-ny.org/?p=1338

  7. http://www.geek.com/articles/news/33-developers-quit-openoffice-org-2010111/

 

Enhanced by Zemanta
%d bloggers like this: