Posts Tagged ‘linux’

Vaata Maailma: Uus Algus

tooruumEestlaste tava – kui midagi vajab tegemist, tuleb korraldada talgud. Osalesin Vaata Maailma SA poolt korraldatud arvutite korrastamise talgupäevadel.

Heategevusliku Uue Alguse projekti käigus kogume ettevõtetelt kasutatud arvuteid, teeme need vabatahtlike abil korda, installeerime Eesti Infotehnoloogia Kolledži abil ning Microsofti toel tarkvara. Arvutid jagame erinevate organisatsioonide kaudu abivajajatele.

- vaatamaailma.ee

Päev algas tasuta hommikusöögiga, kuhu kogunes umbes 20 talgulist. Annetatud riistvara (massiivses koguses arvuteid ja lisavarustust) asus DSV laohoone teisel korrusel. Organiseeriti kolm tiimi: puhastus-, server- ja paigaldustiim. Allpool käis arvutite tolmust puhastamine, ülakorrusel seadsid IT Kolledži tudengid Margus Ernitsa juhendamisel üles vajaliku keskkonna tarkvara paigaldamiseks. Operatsioonisüsteemiks sai MS Windows XP, peale läksid ka Office ning mõned vajalikud programmid.

Seadsime üles infrastruktuuri: kaks switch’i, serverit, toide, 8x4x2 patch kaablit võrgu jagamiseks. Annetatud arvutite hulgas oli 5-6 erinevat masinaklassi, nendest said nn. emamasinad: paigaldati Windows, kõik uuendused ja vajaminev lisatarkvara; saadud tulem klooniti teistele arvutitele. Kõik masinad said korraliku puhastuse ja mälutesti.

Minu ülesandeks oligi emamasinate paigaldus. Töövoog nägi välja nõnda:

  • Ühendada arvuti vajaliku riistvaraga (kuvar, hiir…)
  • Mälutest
  • Windows XP paigaldus
  • Windows XP uuenduste paigaldus
  • Draiverite otsimine võrgu- ja graafikakaardile
  • Lisatarkvara paigaldus
  • Seadistamine

Windows XP-d paigaldades tekkis ka nostalgiahetk. Sain oma esimese arvutikogemuse Vaata Maailma avatud internetipunktis diskettide ja WIndows Me-ga jännates. Sinist progressiriba jälgides ja internetist draivereid otsides sai “vanu häid aegu” meenutatud. Minul kui vaba tarkvara pooldajal tekkis kohe küsimus: miks 256/512 MB mäluga arvutile Win XP ja paljunõudev Office (ja IE), kui Linux, Chrome ja LibreOffice oleks lõppkasutajale palju parem (kiirem) valik?

Kogemusest endast: väga mõnus oli kamba IT-inimestega nõnda arvutitega mässata. Vahva väljakutse, mida meeskonnaga rünnata. Sain teada, et on olemas selline elukas nagu CloneZilla, hindasin ümber oma administraatori oskuste taseme ning olin rahul, et ühiskonnale midagi tagasi sai anda.

Lisalugemist

Reporter: Korrastatud arvutid annetatakse abivajajatele (video)
Teemakohane uudis Vaata Maailma kodulehel
Pildid – Reede (Kristel Aija)
Nädalavahetusel toimus 200 arvuti korrastamistalgud (EIK)
Pildid – Laupäev (Kristel Aija)

Developers Toolbox

Today I was asked what tools I use in my everyday work. The funny thing is… I don't have any must-have tools, most of them are easily replaceable.

So, I'm a web developer / programmer who mostly focuses on the back-end, you know, making sure the comments get saved in the database and the user can log in…that sort of stuff that most visitors take for granted.

I'm a big time supporter of Linux so my work is done using my favourite distro, Linux Mint at the moment. Occasionally, running Windows in a virtual machine is required to do some testing.

The main body of my work is done alternating between my trusty (programmers) text editor (Kate, Komodo Edit, Notepad++, gEdit, Geany + a dozen more) and a web browser, but lately I've settled on using PhpStorm, which is an awesome IDE designed for, you guessed it, PHP

The browser… is Chrome with addons like a colorpicker, a ruler and debugger – Chrome's built in Inspect tool is quite good. Say what you want about Firebug, I'm happy with Chrome. Of course I occasionally use other browsers too.

I've yet to mention the most powerful tool in any developers toolbox. Can you guess? Where do you go when you want some help or information? You Google it. Stackoverflow and Google are developers best friends.

The Terminal (Konsole for KDE) also plays a major part in my work from moving files to creating a new release using SSH. I must say, /bin/bash is the greatest tool any developer could wish for…except the ones mentioned above. :)

Linux, IDE, Browser and Terminal – that's about all I need. There are others of course like Apache running on the background and PhpMyAdmin on the server… but mostly, all I need are those four.

So that's developing for you.

?Which tools are you using? What's your favorite editor/IDE and why?

MS Office vs OpenOffice.org – hetkeseis ja tulevik

Kunagi ammu-ammu avastas inimene, et kivile kriipse kraapides saab mõtteid salvestada. Mõnituhat aastat hiljem istusid neiud laua taga ja tagusid mehaaniliste masinate nuppe, sealt veel mõni aastakümnend edasi – kohvikus libistab snoob oma sõrmi üle läikiva ekraani ja tähed ilmuvad sinna justkui maagiliselt.

 

Niikaua kui on eksisteerinud kirjakunst, on olnud erinevaid abivahendeid selle jäädvustamiseks. Olgu nendeks vahatahvel või papüürus, trükimasin või lihtlabane terminal, notepad või uusim kontoritarkvara oma miljoni vidinaga. Sama ülessannet saab lahendada erinevate vahenditega, lõpptulemus on oskaja kätes ikka sama. Tänapäeval on elektroonilise dokumendi koostamiseks aga vaieldamatult abimees number üks versioon X Microsofti tarkvarast „(MS) Writer“.

 

Operatsioonisüsteemide turust on 9/10 pirnist ikka veel Microsofti käes (1) ning see tagab soodsa pinnase firma teiste toodete müügiks samadele klientidele ning muidugi ei tööta ükski (mõne üksiku erandiga) selline toode ametlikult ühelgi teisel platvormil. „Tavalisse“ arvutipoodi minnes on seal valdavalt vaid MS tooted – uuel arvutil on Windows, tihti ka MS Office juba hinna sees ning teisel juhul tuleb kasutaja seda ise hiljem küsima või hangib selle „tasuta“ kohalikult IT mehelt. Oma arvutiostuplaaniks uurimistööd tehes – tahtsin nimelt teada, kas oleks võimalik osta arvuti ka ilma operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvarapaketita – naerdi mind mõnes poes pea-aegu välja, sest hakkasin rääkima asjadest nagu vaba tarkvara, Linux ja OpenOffice.

 

Inimesed on laisad (2) ja pimedad. Arvuti on veel niivõrd uus nähtus, et vanem põlvkond, kelle õppimisvõime ja –tahe on juba madal, ei suuda selles valdkonnas orienteeruda. Eelistatakse asju, mis „lihtsalt töötavad“, tulevad arvutiga kaasa (ei nõua paigaldamispingutust) ja pakuvad võimalikult palju (ka autot ostes on ju oluline palju lisasid kaasa saada!). Võiks öelda, et Office suur kasutajabaas ongi suuresti tingitud kasutajate teadmatusest ja laiskusest.

 

Tänapäeva noor põlvkond on veidi erinev. Ollakse rohkem valmis mõtlema ja katsetama, tuntakse asja vastu huvi. IT sektor ei ole põhjuseta saanud (maailma) parimaks tööks 2010 (3). 2011 jaanuari esimesel poolel osalesin Vaba Tarkvara Klubi üritusel, mille teema oli „Vaba tarkvara ja Eesti poliitika“. Hiljuti on „mainstream“ meediasse jõudnud hulgaliselt uudiseid Linux-ist ja vabavarast: Venemaa valitsus hakkab seda kasutama (4), prantslased on seda juba pikemat aega teinud (5), erinevad vabavara alternatiivid (OpenOffice.org ja LibreOffice tasulise MS Office vastu!) on aina enam kasutust leidnud.

 

Ka Eesti on silma paistnud vabavara toetusega. Avalik sektor kasutab suhtluseks vabamaid dokumendiformaate, Haridusministeerium olevat teinud koolidele ettekirjutuse hoida arvutiklassides rohkem kui üht operatsioonisüsteemi (kuigi paljud koolid seda boikoteerivad). Tulevikule mõeldes tasuks harjutada noori varakult mõtlema ja töötama mitmel platvormil, st. saama hakkama nii MS Office kui teiste sarnaste toodete kasutamisega. Üks IT Kolledži õppejõude on öelnud, et tõelise professionaali jaoks ei ole vahet, millise platvormiga ta töötab, ta suudab neis kõigis minimaalse õppimisega toime tulla. Tihti on ühelt süsteemilt teisele üle minnes vastuväiteks oskamatus, kuna uus on „nii keeruline“. Tegelikuses on programmide (tekstiredaktoritest rääkides) tööpõhimõte sama, erineb vaid suhtlemisviis kasutajaga ja sedagi (OpenOffice.org puhul) väga vähe. Inimesed, kes väidavad, et OOo on ebaloogiline ja keeruline ei saanud tõenäoliselt hakkama ka MS Wordiga.

 

Milleks üldse nii suur kära ja vaidlus, miks ei võiks inimesed lihtsalt veidi maksta ja juba töötava lahendusega rahul olla? Siin on eelkõige kaks põhjust. Teema majanduslik pool on ilmselge, Microsoft on firma, st. ta peab teenima kasumit ning kaheks suurimaks kasumitoojaks ongi (MS) Office ja (MS) Windows litsentsid. Korduvalt on tehtud uuringuid kui palju maksaks üleminek Office-lt vabavaralahenduse peale, millist kokkuhoidu oleks võimalik teha ning kuigi tulemused on olnud selgelt vabavara kasuks (tegelikult pole sellise uuringu numbrid väga läbipaistvad, on palju peidetud kulusid stiilis „esimese aasta litsents tasuta, aga pärast…“) on muudatuse tegemisega viivitatud või see hoopis tegemata jäetud!

 

Teisalt on tegu põhimõttelise küsimusega. Krüptograafiast tuntud Kerckhoff’i printsiip ütleb, et krüptosüsteem peaks olema turvaline isegi siis, kui temast kõik, välja arvatud krüpteerimisvõti, on teada. Reeglina on kasumi saamiseks kirjutatud programmide lähtekood salastatud ning ainult firma ise teab, mis selle sees toimub. Seetõttu võib sinna põhimõtteliselt panna ka tarkvara, mida kasutaja endale ei soovi. Oma loengus „Privacy in the Cloud“ (6) märgib prof. Eben Moglen, et suletud süsteemidel on põhimõtteline võimalus kasutajate usaldust kuritarvitada, sest kasutajad (avalikus) ei tea, mida programm teeb.

 

Inimeste aktiivsus, vabadus ja teadlikus on mõneks demokraatia alustalaks. Kübermaailmast rääkides võiks iga arvutikasutaja – firmajuht või tädi Maaili – võtta endale veidi aega ja kaks vastastikust tarkvaramudelit minimaalselt selgeks teha. Loll pole see, kes küsida ei oska, vaid see, kes ei küsi. Rääkida ei tuleks teemal Windows vs. Linux; MS Office vs. OpenOffice.org vaid piiratud vs. vaba. Kui tegeleda ainult konkreetse probleemiga, ei jõua inimestele küsimuse tagamaad kohale ja tulevikus tuleb sama tööd uuesti teha. Eelmine aasta ostis Oracle Sun-i (7) ning 33 OpenOffice.org arendajat lahkusid ebakindla tuleviku tõttu ning hakkasid kõrvalliinil oma asja ajama – nii sai OpenOffice’st LibreOffice. Mis juhtub nüüd OpenOffice kasutajatega, kui mingil hetkel programmi arendus peatatakse?

 

Oluline pole brändide omavaheline võitlus – konkurents on hea! – vaid põhimõtted, mille eest juhtfiguurid ja inimesed seisavad. Kui midagi valida, siis teha seda teadlikult. Massiga kaasa minna, sest „kõik ju seda kasutavad“ on lihtsalt rumal.

 

Töös viidatud allikad:

  1. http://www.netmarketshare.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=8

  2. http://en.wikipedia.org/wiki/Lazy_User_Model

  3. http://money.cnn.com/magazines/moneymag/bestjobs/2010/snapshots/1.html

  4. http://www.computerworld.com/s/article/9202638/Putin_to_put_Russian_government_on_Linux_by_2015

  5. http://arstechnica.com/open-source/news/2009/03/french-police-saves-millions-of-euros-by-adopting-ubuntu.ars

  6. http://www.isoc-ny.org/?p=1338

  7. http://www.geek.com/articles/news/33-developers-quit-openoffice-org-2010111/

 

Enhanced by Zemanta

Self Destruct

This idea has been stuck on my head ever since I saw a certain spy movie. I haven't found any similar software in the Net so far.

An Unix program, ideally in Python, that can be activated with a hotkey. Ideal for spys, superhero sidekicks (Chloe Sullivan!) and any paranoid individual. The main goal is to make the PC unusable very quickly and securely wipe all data.

The first can be achieved by overriding the MBR and disabling all input. The program should achieve the first goal in a matter of seconds. The rest can take some time in the hope that the potential threat doesn't realize the data is being destroyed. It should then proceed to format the harddrives and then start writing them over with random data. 2 passes should be sufficient. The final (3rd) pass should write only 0-s to make the disks appear to be untouched. Finally the PC should shut down/restart.

But how does one wipe the OS while still using it? If the wiper is located on a external media (a bootable thumb drive), the process would be too slow. Imagine the situation: our vigilante get an intruder alert, giving her 30 seconds to flee the premises. And the bad guys find her waiting for the system to reboot so that the wiper program could be activated. Not good.

Any thoughts on how to make this happen are welcome in the comments section.